Kuidas esitada majandusaasta aruanne ilma raamatupidajata?

Paljud väikeettevõtjad arvavad, et majandusaasta aruande esitamiseks on alati vaja raamatupidajat. Tegelikult saab suure osa Eesti osaühingutest aastaaruande koostada ja esitada ka iseseisvalt, eriti juhul, kui ettevõtte tegevus on olnud lihtne ning tehingute arv väike.

Lühike vastus on jah. Enamik väikese tehingumahuga Eesti osaühinguid saab majandusaasta aruande koostada ja esitada ilma raamatupidajata. Selleks on vaja ettevõtte finantsandmeid ning tööriista, mis aitab tehingud kategoriseerida ja aruande korrektselt vormistada.

Tänapäeval aitavad seda teha spetsiaalsed tarkvaralahendused, mis automatiseerivad suure osa tööst ning vähendavad käsitsi andmete sisestamise vajadust.

Selles artiklis vaatame, millal on võimalik aastaaruanne ise koostada, milliseid andmeid selleks vaja on ning kuidas toimub aruande esitamine samm-sammult.

Kas majandusaasta aruannet saab esitada ilma raamatupidajata?

Jah, seadus ei nõua, et majandusaasta aruande peab koostama või esitama raamatupidaja. Vastutus aruande esitamise eest lasub ettevõtte juhatusel.

Kui ettevõtte tegevus on olnud lihtne, näiteks:

• ettevõttel on vähe tehinguid;

• ettevõte ei tegele keeruka finantseerimisega;

• ettevõte ei oma palju vara;

siis on aruande iseseisev koostamine sageli täiesti realistlik.

Keerukama tegevusega ettevõtted võivad siiski vajada professionaalset raamatupidamisabi.

Milliseid andmeid on aastaaruande koostamiseks vaja?

Majandusaasta aruande koostamiseks on tavaliselt vaja:

• ettevõtte pangaväljavõtteid;

• infot ettevõtte tulude ja kulude kohta;

• andmeid ettevõtte varade ja kohustuste kohta;

• ettevõtte üldandmeid.

Nende andmete põhjal koostatakse bilanss ja kasumiaruanne, mis moodustavad aastaaruande olulise osa.

Kuidas esitada majandusaasta aruanne ise?

1. Kogu kokku vajalikud andmed

Esimese sammuna tuleks veenduda, et kõik ettevõtte pangaväljavõtted on olemas ning vajalikud finantsandmed kättesaadavad.

Mida täpsemad on algandmed, seda lihtsam on koostada korrektne majandusaasta aruanne.

2. Kategoriseeri tehingud

Kõik tehingud tuleb liigitada sobivatesse kategooriatesse, näiteks:

• müügitulu;

• põhitegevuskulud;

• muud tegevuskulud, näiteks kontori-, side- ja reklaamikulud;

• ettevõttega mitte seotud kulud;

• põhivara.

Just see etapp võtab käsitsi tehes kõige rohkem aega. Seetõttu seisnebki spetsiaalsete tööriistade suurim mugavus selles, et need aitavad tehinguid automaatselt kategoriseerida ning vähendavad oluliselt käsitsi tehtava töö mahtu.

3. Koosta finantsaruanded

Kategoriseeritud andmete põhjal koostatakse:

• bilanss;

• kasumiaruanne;

• vajalikud lisad.

Need moodustavad majandusaasta aruande põhiosa.

4. Loo esitamiseks vajalik fail

Aruanne tuleb vormistada viisil, mida saab Äriregistris kasutada.

Kaasaegsed tarkvaralahendused võimaldavad vajaliku faili automaatselt genereerida.

5. Esita aruanne Äriregistrile

Viimases etapis laaditakse aruanne üles Äriregistri ettevõtjaportaali ning allkirjastatakse juhatuse liikme poolt.

Millised on suurimad vead aastaaruande ise koostamisel?

Kõige sagedamini esinevad järgmised probleemid:

• kulud on valesti kategoriseeritud;

• vajalik tehing jäetakse sisestamata;

• ettevõtte kohustused on kajastamata;

• aruande lisad on puudulikud;

• osakapital on valesti näidatud.

Seetõttu tasub kasutada tööriistu, mis aitavad andmeid kontrollida ja automatiseerida.

Kas tegevuseta ettevõte peab esitama aastaaruande?

Jah. Ka siis, kui ettevõttel ei olnud majandusaastal müügitulu ega aktiivset majandustegevust, tuleb majandusaasta aruanne esitada.

See kehtib ka niinimetatud seisva ettevõtte puhul, kus tegevus on ajutiselt peatunud või tehinguid ei ole toimunud.

Tegevuseta ettevõtte aruande koostamine on tavaliselt lihtsam, sest tehinguid on vähe või puuduvad need täielikult. Sellest hoolimata on aruande esitamine oluline kohustus, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua Äriregistri ettekirjutuse ning äärmuslikel juhtudel kustutamismenetluse algatamise.

Millal kasutada tarkvara ja millal raamatupidajat?

Tarkvara sobib hästi juhul, kui:

• ettevõttel on vähe tehinguid;

• soovitakse aruannet kiiresti koostada;

• soovitakse kulusid kokku hoida;

• ettevõtte tegevus on lihtne.

Raamatupidaja abi võib olla vajalik siis, kui:

• toimuvad keerukad tehingud;

• on vaja maksunõustamist.

Kuidas aitab minuann. aastaaruannet koostada?

minuann. on loodud spetsiaalselt selleks, et aidata ettevõtjatel majandusaasta aruanne võimalikult lihtsalt valmis saada.

Kui ettevõte on juba varasematel aastatel majandusaasta aruandeid esitanud, loeb minuann. vajalikud algandmed automaatselt Äriregistrist. See tähendab, et kasutaja ei pea neid andmeid käsitsi sisestama ning aruande koostamine on kiirem ja mugavam.

Kui ettevõte on juba varasematel aastatel majandusaasta aruandeid esitanud, algab protsess olemasolevate algandmete laadimisega Äriregistrist. Seejärel laadib kasutaja üles ettevõtte pangaväljavõtte, mille põhjal süsteem aitab tehingud kategoriseerida. Korrastatud andmete alusel koostatakse majandusaasta aruanne ning luuakse esitamiseks vajalik fail. Viimase sammuna saab kasutaja faili Äriregistrisse üles laadida ja aruande esitada.

See teeb lahenduse eriti sobivaks mikroettevõtetele ja väikeettevõtetele, kelle eesmärk on koostada majandusaasta aruanne ilma eraldi raamatupidamistarkvara või raamatupidajata.

Kokkuvõte

Majandusaasta aruande esitamine ilma raamatupidajata on paljude ettevõtete jaoks täiesti võimalik. Oluline on, et kasutusel oleks tööriist, mis aitab tehinguid korrektselt töödelda ja aruande koostada.

Lihtsama tegevusega ettevõtete puhul võib see tähendada märkimisväärset aja- ja kulusäästu, säilitades samal ajal vajaliku korrektsuse aruande esitamisel.